Kui vahetult pärast ostutehingut ütles OÜ Kodukolde Kinnisvara juhatuse liige Urmas Jürgenson, et ei tea veel, mis ta soetatud kinnisvaraga peale hakkab, siis nüüdseks on ärimehe plaan selge: ajalooline maja muutub eluhooneks. «Ikka korterid. Kesklinnas on ju parkimise probleem ja äripindu ei ole mõtet teha,» põhjendas ta. Ta tõi näiteks kohvikud ja teised söögikohad, mida on kesklinnas tema meelest rohkem, kui on tarbimist. Kolmekorruselisse hoonesse võiks Jürgensoni sõnul mahtuda kümmekond korterit, mis oleksid ilmselt kõik üle saja ruutmeetri. «Eks turg paneb asjad paika, aga need oleks ikka kõrgema hinnaklassiga korterid,» ütles ta. Korterite puhul pole tema sõnul parkimisprobleem nii suur: «Kui oled kesklinna elanik, saad parkimisloa soodsamalt, teiseks on linnal plaan ehitada jõe äärde parkimismaja.» Kuigi suur ehitusprahikonteiner seisis juba eelmisel nädalal Gildi maja ees, ei käi praegu hoones veel ehitustööd.

Tehakse uuringuid

«Me teeme praegu lihtsalt uuringuid. Näiteks tuleb selgeks teha sinna aegade jooksul pandud kipsseinte asukohad. Alles pärast maja põhikonstruktsioonide väljaselgitamist saab seal ehitaja toimetama hakata,» rääkis Jürgenson. Ta pakkus, et enne uut aastat vaevalt suuremaid ehitustöid alustatakse. «Praegu on ehitajate positsioon tugev, sest nemad dikteerivad hindu. Seetõttu tuleb rahulikult vaadata. Varsti on aastalõpp käes ja vaevalt enne seda midagi juhtuma hakkab,» lisas ta. Gildi 1 hoone ümberprojekteerimise teevad keeruliseks ka muinsuskaitse eritingimused, mille järgi tuleb kõik vana säilitada. Jürgensoni sõnul jäävad kindlasti alles ka teisel korrusel asuv kamina ja rõduga saal. «See on ju selle maja pärl ning jääb ühe korteri osaks,» lausus ta.

Läheb aega

Millal esimesed korterid võiks müüki minna, ei julgenud maja uus omanik veel öelda. «Enne ei saa ju midagi müüa, kui on ehitajaga käed löödud ja leping sõlmitud. Alles siis saab hakata vaatama, mis see müügihind võib olla,» selgitas Jürgenson. Kuigi uusi kortermaju ehitatakse pragu Tartus üsna palju, oli Jürgenson potentsiaalsete ostjate koha pealt optimistlik. «Kesklinnas on pakkumisi vähe ja neid ei tule ka juurde. Siin on ülikooli peahoone kõrval. Võib-olla näiteks mõni õppejõud tahab siia elama tulla,» lausus Jürgenson. Ta lisas, et tema jaoks on kõige tähtsam see, et vanale majale saaks uue hinge sisse anda. Postimehe toimetus kolis Gildi 1 hoonesse 1944. aasta sügisel. 1960–1974 tehti majas suuremaid ümberkorraldusi. 1983. aastal restaureeriti teise korruse saal ja 1984 maalis kunstnik Ilmar Malin kaminasaali seintele Eesti ajakirjanduse ajaloo motiividega pannood. Tänavu jaanuaris, pärast maja müüki viidi pannood Eesti Rahva Muuseumi hoidlasse. Loe originaal artiklit